Uus-Meremaa bioloogilise mitmekesisuse strateegia

Muutused maa- ja veekasutuses Lisaks sellele, et intensiivse inimkasutuse all olevat maad ja merd piiratakse, näeb komisjon ette ka erievaid meetmeid maakasutuse kestlikkumaks muutmiseks. Kroonika on üldiselt hea siis, kui see on ajakohane.

Kaitsealade laiendamise protsessi osas on komisjon strateegias samas küllaltki üldsõnaline.

  • Jagage optsioonitehinguid, kui ettevote on kampaanias vabastatud

Hetkel pole selleks ühtegi seadusandluse muudatuse plaani välja käidud ja täpsemad detailid peaks saama selgeks selle aasta jooksul. Komisjoni soovib vajalikud protsessid disainida koostöös liikmesriikide ja Euroopa keskkonnaametiga, nii et kaasarääkimise võimalusi peaks tekkima.

Küll aga planeerib komisjon seaduse muudatusi looduse taastamise tugevdamiseks. Aastal plaanivad nad teha ettepaneku luua õiguslikult siduvad EL-i looduse taastamise eesmärgid, et taastada kahjustatud ökosüsteemid. Fookuses on sellised ökosüsteemid, millel on kõige suurem potentsiaal suurendada meie vastupidavust kliimamuutusele ja looduskatastroofidele.

Uus-Meremaa bioloogilise mitmekesisuse strateegia Valikud kauplemise programmid iOS

Muutused maa- ja veekasutuses Lisaks sellele, et intensiivse inimkasutuse all olevat maad ja merd piiratakse, näeb komisjon ette ka erievaid meetmeid maakasutuse kestlikkumaks muutmiseks. Pole mingi üllatus, et põllumajandusel on tugev negatiivne mõju loodusele.

Seetõttu esitleti koos elurikkuse strateegiaga ka talust taldrikule initsiatiivi, mis seab suunised keskkonnasõbralikumaks põllumajanduseks.

Kuigi talust taldrikule väärib omaette postitust, kirjutan ka siin peamistest elurikkusega soetud eesmärkidest.

  • Hukumi binaarne valik

Lisaks soovitakse põllumajandusmaale luua rohkem mitmekesisemaid maastikuelemente nagu hekid, astangulaseid müürid ja tiigid, mis pakuksid erinevatele liikidele elupaiku ning liikumisruumi. Suure tähelepanu all on ka metsad, mis saavad oma enda EL ülese strateegia järgmise aasta esimeses veerandis.

Teeme looduse taas ägedaks… – Ivo Krustok

Selleks, et suurendada EL-i metsade pindala, kvaliteeti ja vastupanuvõimet, plaanitakse aastaks istutada juurde vähemalt kolm miljardit puud. Lisaks vaatab komisjon üle ka metsa biomassi energiaks kasutamise senised praktikad ja hindab, kas see on kooskõlas uute kliima ja elurikkuse eesmärkidega.

Eesti elustik on leidnud selle kaheteist tuhande aastaga ning paljudes paikades on meil ühedsamad taimed ja loomad elanud ühtjärge mitu tuhat aastat. Kõige rändavam liik Maal on inimene. Laevade, rongide ja autode liiklus on viimaste aastakümnetega mitmekordistunud. Oma pagasiga, kord meelega, kord kogemata, tassib inimene kaasa teisi elusolendeid, kes sedasi võõrale maale satuvad ja sinna maha jäävad.

Komisjon pole unustanud ka mage- ja mereveekogusid. Näiteks seavad nad eesmärgiks taastada aastaks vähemalt 25 km ulatuses jõgede vaba vool.

Factors that Effect our Ecosystem

Selleks tuleb lammutada jõgedelt erinevad takistused, mis pidurdavad kalarännet, nagu on Eestis tehtud Sindi paisu puhul. Elurikkus linnades Looduspõhised lahendused linnaruumis on mulle kergeks obsessiooniks.

Kroonika on üldiselt hea siis, kui see on ajakohane.

Seetõttu oli eriti rõõmustav lugeda, et ka komisjon näeb linna rohealades suurt väärtust elurikkuse taastamisel ja suurendamisel. Selleks, et Euroopa linnadesse tekkiks rohkelt elurikkaid metsatukki, parke, haljastatud katuseid ja seinu, puiesteid, niitusid jne, kutsub komisjon vähemalt 20 elanikuga linnu üles koostama Kohalik tasand saab olema rohepöörde kontekstis üleüldse väga huvitav.

Uus-Meremaa bioloogilise mitmekesisuse strateegia Minu binaarne valik strateegia

Komisjon plaanib luua linnaruumi haljastamise platvormi, välja töötamisel on Euroopa kliimapakt ja kaks teadusprogrammi Euroopa Horisont missioonivaldkonda on otseselt seotud linnadega — kliimaneutraalsed nutilinnad ja kliimamuutusega kohanemine. Kõigest sellest ei mahu praegu väga detailselt kirjutada, aga teen seda kindlasti tulevikus. Uus juhtimisraamistik ja globaalne tasand Uued eesmärgid on toredad, aga nende kohal ripub ka üks laiem probleem — EL-is puudub täna terviklik juhtimisraamistik, et tagada elurikkusealaste kohustuste täitmine.

Uus-Meremaa bioloogilise mitmekesisuse strateegia Voimaluste kaubandussuhe vahe

Selle raamistiku plaanib komisjon nüüd luua ning sinna juurde ka läbivaatamismehhanismi, et kõik ikka oma osa täidaksid. Esialgu ei saa juhtimisraamistik olema õiguslikult siduv. Küll aga lubab komisjon Muidugi edusammud Euroopas ei ole piisavad, kui mujal maailmas ei muutu midagi.

Seega on ka elurikkuse strateegias pandud palju rõhku rahvusvahelisele tasandile.

Kalevi Kull, Toomas Kukk, Tiiu Kull

Fookus on rohediplomaatial ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames võimalikult ambitsioonikate eesmärkide saavutamisel.

Loomulikult näeb komisjon olulisena ka kahe- ja mitme poolseid suhteid oma naaberriikide ja teiste partneritega ning kaubanduspoliitikat. Viimane on eriti suure tähelepanu all metsanduse kontekstis.

Näiteks plaanib komisjon Seos elurikkuse kao ja pandeemiate vahel on üsna üheselt mõistetav. Hiljuti ilmus teadusajakirjas Nature ka põhjalik uuring, mis näitas, et inimeste poolt domineeritud ökosüsteemides kui inimene tungib sinna, kus varem oli elurikas loodus on oluliselt rohkem selliseid liike, kellelt haigused inimestele üle kanduvad. See on loomulikult selge ka komisjonile ja varem vaid kliimamuutuse kontekstis arutluse all olnud Euroopa vastupidavuse suurendamine, sai pandeemia ajal keskseks ja oluliselt laiemaks teemaks.

Euroopa taastumine koroonakriisist peab olema roheline ja elurikkuse hoidmisesse ning taastamisse peab panustama ka selleks, et tuleviku pandeemiate tõenäosust vähendada.

Uus-Meremaa bioloogilise mitmekesisuse strateegia Kas ma pean investeerima Bitkoinisse, kui see on Maai

Samuti tunnistab komisjon, et pandeemiakogemus on muutnud seda, kuidas näeme oma linnasid. Varem põhiliselt mõnede lõunapoolkera maade Uus-Meremaa, Austraalia murest on nüüd saanud tõsine oht Põhja-Ameerikas ja Euroopas [2]. Maailmas ei leidu rahvast, kes ei püüaks looduskaitse kaudu hoida oma maa ökosüsteemide mitmekesisust. Õppides tundma kõiki omamaiseid liike, kantakse punasesse raamatusse need, kes on haruldased ja ohustatud, ning musta raamatusse need, kes sissetungijaina kipuvad kohalikku loodust ohustama.

Kui punaste raamatutega on tegeldud juba pikka aega, siis mustad raamatud on tarvilikuks saanud just viimasel ajal.

Uus-Meremaa bioloogilise mitmekesisuse strateegia Binaarsed valikud on seaduslikud

Bioinvasiooni piiramisel on appi võetud seadusaktid. Eesti kaitstavate loodusobjektide seaduse § 20 lõige 4 ütleb: "Ökosüsteemide ohustamise vältimiseks on võõrliikide loodusesse viimine keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud taasasustamine keskkonnaministri loal.

Eestis näiteks mink ehk ameerika naarits, kes on juba välja tõrjunud kohaliku euroopa naaritsa. Ent musta raamatusse satuvad ka koer ja kass, kui nad hulkuvatena looduses sigivad. Seniste andmete põhjal lisandub Eesti soontaimede pärismaisele liigile [4] ligikaudu introdutseeritut, viimaste seas kuni puittaimede taksonit.

Rohttaimedest on viimastel aastatel probleeme tekitanud mitmed metsistunud ja kohati naturaliseerunud liigid, näiteks sosnovsky karuputk, hobuoblikas, harilik katkujuur jt. Suurte taimedena võivad nad katta ala nii, et nende varjus ei jää peaaegu mingit kasvuvõimalust teistele.

Tähelepanu on leidnud mitmed kiiresti levivad sealhulgas maaviljeluses agressiivsete umbrohtudena tuntud tulnukliigid: tuulekaer, tõlkjas e. Aiakultuuridest on loodusesse jõudnud näiteks süstlehine ja pajuaster, hulgalehine lupiin, harilik seebilill. Põllutaimedest on osutunud võimekaks levijaks ida-kitsehernes e. Nüüd näeb teda juba põldudest kaugele jäävail looduslikel niitudel.

Uus-Meremaa bioloogilise mitmekesisuse strateegia Neuroshelli kauplemise strateegiad

On ka teada, et mõned rohttaimeliigid nt. Puittaimedest tunnevad end siinses looduses paiguti üsna koduselt näiteks tähk-toompihlakas, kurdlehine kibuvits, punane leeder, läikiv tuhkpuu, palsamipappel jt.

Post navigation

Võõrliikide suhtes on kaitsetumad eriti ranniku avakooslused ja kuivad niidud. Seevastu sootaimi invasiivsete liikide hulgas peaaegu pole. Bioinvasioon ei puuduta üksnes võõrliike, vaid ka kohaliku liigi genofondi muutmist kas liigi areaali kaugematest osadest pärit isendeid hulgaliselt sisse tuues või mõnd genotüüpi rohkesti kloonides [3]. Järjest rohkem maad saab kaetud inimeste kujundatud ja nii või teisiti mõjustatud kooslustega.

Et seejuures jääks koht ka pärismaisele loodusele ning bioinvasioon ülekäte ei läheks, on mõistlikum ka haljastuses kasutada ikka eelkõige kodumaiseid liike [5]. Nagu Ado Grenzstein juba Bright C.