Kaubavahetuse voimalusi, Language switcher

Küll aga seni veidi ühekülgsest aspektist — kuidas kavaldada tänast süsteemi üle nii, et Eesti saaks vaatamata oma üldisele jõukuse kasvule ELi eelarvest rohkem vahendeid. Eelarveraamistiku jõustumiseks on tarvis nii Euroopa Parlamendi kui ka liikmesriikide heakskiitu. Sellest, mille alusel ja kuidas arvutatakse järgmise, Kuigi see on praegu kõige objektiivsem alus arvutuste tegemiseks, siis eeldus, et kõik reeglid struktuurivahendite piirkondadevahelise jaotuse tegemiseks jääksid täpselt samasuguseks nagu praegu, ei ole reaalne. Artikkel 12 1.

Kas tõmmata punane joon läbi Eesti?

Kaubavahetuse voimalusi

Avaldatud: Küll aga seni veidi ühekülgsest aspektist — kuidas kavaldada tänast süsteemi üle nii, et Eesti saaks vaatamata oma üldisele jõukuse kasvule ELi eelarvest rohkem vahendeid. Alustuseks peab siiski ütlema, et Eesti üks peamine prioriteet suvel algavatel läbirääkimistel Euroopa Liidu mitmeaastase eelarveraamistiku üle on saavutada, et regioonide arengutaseme tõustes vähendataks neile kasutada antavate struktuurivahendite mahtu võimalikult sujuvalt.

Teiseks ei ole mingit põhjust oodata, et Euroopa Liidu eelarveprioriteetide loogika ja praegu kehtivad reeglid jäävad järgmiseks eelarveperioodiks muutumatuks.

Veebruaris jätkus kaubavahetuse positiivne kurss | Majandus | ERR

Meile oluline küsimus on, kuidas suurendada edu saavutamise võimalusi veel üsna ebamäärases kontekstis, kus Euroopa Kaubavahetuse voimalusi eelarveraamistik on tõsise surve all seoses ühe suurema netomaksja Kaubavahetuse voimalusi lahkumisega ning uute eelarvelist panust vajavate väljakutsetega näiteks turvalisuse ja kaitse valdkonnas, mille ees ühiselt Euroopa Liidus seisame.

Läbirääkimistel peame arvestama ka teiste Eestile oluliste Kaubavahetuse voimalusi, nagu kogu Euroopa Liidu põllumeestele võrdsemate konkurentsitingimuste tagamine otsetoetuste taseme ühtlustamise kaudu.

Samuti peame oluliseks piisava Euroopa Liidu toetuse tagamist kogu Euroopale oluliste suurte transpordi- ja muude infrastruktuuriprojektide elluviimiseks.

Kaubavahetuse voimalusi

Selliste oluliste projektide hulka kuulub inimeste ja kaupade liikumist hõlbustav Rail Baltic, mis moodustab ühe lüli Skandinaavia põhjaosa, Läänemere- ja Vahemeremaade vahelistes pikkades transpordikoridorides ja võib parandada ka Euroopa ja Aasia omavahelise kaubavahetuse võimalusi. Samuti on oluline Baltimaade elektrisüsteemide ühendamine Euroopa Liidu elektrisüsteemidega.

Kas tõmmata punane joon läbi Eesti?

Baltimaade energiasüsteemid on praegu sünkroniseeritud Venemaa ja Valgevene omadega. Sünkroniseerimine ELi elektrivõrkudega parandaks meie energiajulgeolekut ning vähendaks sõltuvust naaberturust, mis ei allu Euroopa ühise energiaturu reeglitele.

Mis on NUTS2 ja kuidas seda võetakse arvesse struktuurivahendite jagamisel?

  1. EL - Idapartnerlusriikide kaubandussuhted | Välisministeerium
  2. Seeder otsib Serbias võimalusi majanduskoostööks - Uudised - Majandus
  3. Majandus Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport veebruaris möödunud aasta sama kuuga võrreldes 16 protsenti ning import 10 protsenti.
  4. Euroopa Liidule on neis riikides toimuv nii majanduslikel- kui ka julgeolekukaalutlustel tähtis ning EL soovib idapartneritega koostööd tihendada.
  5. Оба они издали следили за всей бурной деятельностью.

NUTS ehk prantsuskeelse täisnimega Nomenclature des Unités Territoriales Statistiques on Euroopa Liidu ühine piirkondlike üksuste statistiline jaotussüsteem, mis on piirkondlike statistiliste andmete kogumise, koostamise, töötlemise ja levitamise alus.

Vaata täpsemalt kaarti statistikaameti kodulehel.

Veebruaris jätkus kaubavahetuse positiivne kurss

Piirkondi jaotatakse nende EL fondide kontekstis praeguse korra järgi kolme kategooriasse: Vähem arenenud piirkondade SKP elaniku kohta Kaubavahetuse voimalusi alla 75 protsendi Euroopa Liidu keskmisest.

Nendele piirkondadele on ette nähtud enim toetusi, eriti investeeringuteks Euroopa Regionaalarengu Fondist. Eesti kuulub praeguseni sellesse kategooriasse. Praeguse korra jätkudes kuuluks Eesti edaspidi eeldatavasti sellesse kategooriasse.

Kaubavahetuse voimalusi

Sellistes piirkondades on nimetatud fondide toetuse kogumaht väiksem, seejuures toetatakse rohkem niinimetatud pehmemaid valdkondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toetuste osakaal on suurem.

Kolmanda struktuurivahendite fondi Kaubavahetuse voimalusi Ühtekuuluvusfondi vahendeid jagatakse riigi tasandil ja riikidele, mille rahvuslik kogutoodang elaniku kohta on kuni 90 Kaubavahetuse voimalusi Euroopa Liidu keskmisest. Lisaks võetakse jaotusvalemis arvesse veel riigi rahvaarvu ning pindala. Küll aga on seni kehtinud Kaubavahetuse voimalusi NUTS2 reeglistik seab piirkonna rahvaarvu alammääraks elanikku. Seega ei täidaks Eesti seda alampiiri kaheks jaotatuna — kui Tallinn koos lähivaldadega moodustaks ühe piirkonna ja Kaubavahetuse voimalusi Eesti teise või siis Tallinn ühe piirkonnana ja muu Eesti teise piirkonnana.

Tõsi, erandit on võimalik taotleda, kuid seda geograafiliste, sotsiaalmajanduslike, ajalooliste, kultuurilise või keskkonnaolude tõttu, eeskätt saarte ja äärepoolseimate alade puhul.

Värsked postitused

Saaremaa ja Hiiumaa aga jääksid rahvaarvult väga kaugele rahvaarvu alampiirist. Samuti pole Eesti ega ükski Eesti osa Euroopa mõistes äärepoolseim piirkond, nagu näiteks on Hispaaniale kuuluvad Kanaari saared. See, et Eesti saaks nii rohkem raha ELi eelarvest, ei ole kaalukas argument Euroopa Liidu statistikaametile Eurostatile, kes on selle küsimuse otsustaja. Kas Eesti oleks pidanud taotlema kaheks jagamist juba varem või võiks seda teha nüüd?

Eesti on alates Euroopa Liiduga Aastakskui lõpeb praegune eelarveperiood, oleme saanud Eestile oluliste tegevuste elluviimiseks kasutada struktuurivahendeid kokku Kaubavahetuse voimalusi miljardit eurot. Samuti oleme olnud üks kõige kiirema kasvuga riik ja piirkond Euroopa Liidus ning meie SKP elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest on kasvanud 54 protsendilt Eeldada, et meie toetuste maht jääbki samale tasemele nagu seni sõltumata arvestusmeetodisttähendaks kaude meie senise majandusarengu tulemuste eiramist.

Aga selle üle ei peaks olema kurb, sest tegelikult oleme olnud üsna edukad ning hea näide Euroopas Kaubavahetuse voimalusi, kuidas struktuurivahendite toel piirkondade arengut edendada.

Euroopa Majandusühenduse ja Eesti Vabariigi kaubavahetuse ja äri- ning majanduskoostöö leping

Kui vaadata, kuhu on Eestis seni struktuurivahendeid investeeritud, siis Harjumaa on tõesti absoluutnumbrites tipus. Harjumaa on selle näitaja alusel alles seitsmendal kohal. Elukeskkonna ja inimkapitali arendamiseks eraldatud toetuste mahult elaniku kohta on aga Harjumaa hoopis eelviimasel kohal. Arvestades rahvastiku jaotumist Eesti sees, on seega struktuurivahenditest kasu saanud kogu Eesti ning jõukamale Harjumaale on elaniku kohta juba praegu investeeritud kohati keskmisest vähem.

Küll aga vähendaksime Eesti kaheks piirkonnaks jaotamisel kunstlikult meie võimalusi toetada olulisi investeeringuid Harjumaal Kaubavahetuse voimalusi Eesti enda paindlikkust otsustada, millistel otstarvetel ja millises suuruses toetusraha millisesse piirkonda suunata.

Avaldatud:

Juhul kui Harjumaale ei saaks struktuurivahendeid investeerida, muutuks näiteks märksa keerulisemaks kogu Eestit puudutavat struktuursete reformide toetamine, nagu haridusvõrgu korrastamine, kutseharidusreform või töövõimereform. Ka oleks raskendatud meie Tallinnas asuvate ülikoolide ning laiemalt teaduse ja innovatsiooni toetamine pealinna piirkonnas.

Eesti jaotus kaheks piirkonnaks tähendaks märksa kitsamaid piiranguid vahendite kasutusvaldkondade ja eesmärkide määratlemisele võrreldes võimalustega, kui riiki tervikuna käsitleda. Arvestama peab ka seda, et Eesti kaheks piirkonnaks jagamine tähendab tõenäoliselt toetuste Kaubavahetuse voimalusi senisest suuremat kulu ja keerukust.

Administreerimise — sealhulgas toetuste jagamisega tegelevate ametnike tööjõukulu — pealt kokku hoitud raha oleks võimalik kasutada sisuliste eesmärkide saavutamiseks.

EL - Idapartnerlusriikide kaubandussuhted

Joonis 1. Joonis 2. Samuti ei tea me praegu ega teadnud ka Võib öelda, et olukord on ka praegu üsna ettearvamatu. Eelarveraamistiku kontekst on muutunud — Suurbritannia lahkumine paneb erinevate Euroopa Liidu poliitikate rahastamise surve alla ning teisalt on valdkondi, mis vajaksid lisaraha ja ELi eelarvesse tehtavate sissemaksete suurendamist liikmesriikidelt.

Samal ajal otsitakse ka võimalusi vähema rahaga enam tulemusi saavutada.

Jono de Deus Pinheiro, Portugali Vabariigi välisminister, Euroopa Ühenduse Nõukogu tegevpresident, Frans Andriessen, Euroopa Ühenduse Komisjoni asepresident, kes, olles vahetanud oma täisvolitused ning leides need korrektses ja nõutud vormis olevat, leppisid kokku alljärgnevas: Üldpõhimõtted Artikkel 1 Eesti ja Ühenduse sise- ja välispoliitika lähtuvad Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas kindlaksmääratud demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamisest ning on käesoleva lepingu oluliseks osaks. Artikkel 2 Oma vastavate seaduste ja määruste raames kohustuvad lepingupooled hõlbustama ja edendama: — nendevahelise kaubanduse harmoonilist arengut ja mitmekesisust; — mitmesuguste äri- ja Kaubavahetuse voimalusi vormide arengut. Seepärast kinnitavad nad otsustavust kumbki omalt poolt heatahtlikult kaaluda teise poole tehtud ettepanekuid nende eesmärkide saavutamiseks.

Arvestades, Kaubavahetuse voimalusi ligikaudu kolm neljandikku Euroopa Liidu eelarvest on seni moodustanud ühine põllumajanduspoliitika ja struktuurivahendid, siis need on järgmiseks eelarveperioodiks peamised kohad kärbete kaalumiseks. Euroopa Komisjon esitab oma ettepanekud ELi eelarveraamistiku kohta varasuvel Euroopa Komisjon peaks esitama oma ettepanekud Euroopa Liidu Eelarveraamistiku jõustumiseks on tarvis nii Euroopa Parlamendi kui ka liikmesriikide heakskiitu.

Liikmesriigid peavad omavahel ja Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi ELi eelarveraamistiku kohta just Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekutele ja eelnõudele tuginedes.

Kas tõmmata punane joon läbi Eesti? Avaldatud: Küll aga seni veidi ühekülgsest aspektist — kuidas kavaldada tänast süsteemi üle nii, et Eesti saaks vaatamata oma üldisele jõukuse kasvule ELi eelarvest rohkem vahendeid. Alustuseks peab siiski ütlema, et Eesti üks peamine prioriteet suvel algavatel läbirääkimistel Euroopa Liidu mitmeaastase eelarveraamistiku üle on saavutada, et regioonide arengutaseme tõustes vähendataks neile kasutada antavate struktuurivahendite mahtu võimalikult sujuvalt. Teiseks ei ole mingit põhjust oodata, et Euroopa Liidu eelarveprioriteetide loogika ja praegu kehtivad reeglid jäävad järgmiseks Kaubavahetuse voimalusi muutumatuks.

Läbirääkimised saavad olema ilmselt pingelised, pikad ja põhjalikud ning võivad kesta kauem kui aasta aega. Euroopa Liidu eelarveraamistiku nägu sünnib just nendel läbirääkimistel. Eesti valitsus kujundab oma seisukohad järgmise eelarveraamistiku kohta pärast Euroopa Komisjoni ettepanekute avaldamist.

Kas tõmmata punane joon läbi Eesti?

Rahandusministeerium on seni teinud arvutusi Eesti võimalikult saadava struktuurivahendite mahu kohta, lähtudes eeldustest, mis põhinevad Euroopa Liidu käimasoleva — vahendite jaotuse kriteeriumidel. Kuid Kuigi see on praegu kõige objektiivsem alus arvutuste tegemiseks, siis eeldus, et kõik reeglid struktuurivahendite piirkondadevahelise jaotuse tegemiseks jääksid täpselt samasuguseks nagu praegu, ei ole reaalne.

Kaubavahetuse voimalusi

Seda on rahandusministeerium alati ka rõhutanud. Võivad muutuda piirkondade kategooriad ja lävendid — muutuda võib ka praegu kehtiv lävend, millega jaotatakse piirkondi selle järgi, kas selle SKP elaniku kohta on üle või alla 75 protsendi Euroopa Liidu keskmisest ostujõu Kaubavahetuse voimalusi arvestades.

Kaubavahetuse voimalusi

Muutuda võivad jaotusvalemi põhimõtted: valemisse võidakse näiteks lisada uusi kriteeriume ja sealhulgas võib SKP osakaal hoopis oluliselt väheneda. Sellest, mille alusel ja kuidas arvutatakse järgmise, Lõplik selgus tekib, kui Euroopa Parlament ja liikmesriigid läbirääkimiste tulemusel kokkuleppele jõuavad ning see kokkulepe ei ole kindlasti protsendiliselt sama kui Euroopa Komisjoni ettepanekutes välja pakutu.

Seni on aga ennatlik spekuleerida toetuste mahtude, täpsete toetussummade või rahastamise tingimuste üle. Meie üks Kaubavahetuse voimalusi prioriteete ELi eelarve läbirääkimistel on Kaubavahetuse voimalusi üleminekupiirkondadeks muutuvatele piirkondadele ja riikidele praegusest sujuvamat vahendite mahu vähendamist eesmärgiga toetada selliste piirkondade Kaubavahetuse voimalusi konvergentsi ehk elatustaseme järkjärgulist kasvamist ELi keskmise suunas.

Seeder otsib Serbias võimalusi majanduskoostööks

Piirkonnale eraldatavate vahendite maht ELi eelarvest ei peaks drastiliselt vähenema ega sõltuma sellest, kas piirkonna SKP elaniku kohta on 74 või 76 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Nii on meil märksa suurem tõenäosus saavutada teiste riikide mõistmine ja toetus murele, et liiga järsk investeeringumahu vähendamine võib pidurdada senist üsna kiiret konvergentsi protsessi ehk järelejõudmist ELi keskmisele.

Ja teiste riikide toetust on meil edu saavutamiseks vaja. Eesti kunstlik jagamine kaheks sama eesmärgi nimel ei näitaks meid aga Euroopas kõige paremas valguses. Uus Kaubavahetuse voimalusi võib mõjutada Kui valitsus otsustab taotluse esitada ja juhul kui Eurostat taotluse aktsepteerib vaatamata sellele, et me kriteeriume ei täida, ka erandi põhjendamiseks Kaubavahetuse voimalusi tõenäoline, et jaotus võib toetuste jagunemist hakata mõjutama alles Samuti Kaubavahetuse voimalusi struktuurivahendite jaotust Milline oleks piirkondade ümberjagamise mõju Leedu alustas taotlemist Kuid samas on Kaubavahetuse voimalusi, et toetuste jaotamisel järgmiseks eelarveperioodiks muudetud jaotusega piirkondade andmeid kasutatakse.

Leedus ajendas Eurostatilt muudatuse taotlemise sisuline soov võtta uus piirkondlik jaotus aluseks poliitikate kujundamisel.

Brexit explained: what happens when the UK leaves the EU?

Sarnaselt Eestile saab ka Leedu koostada konkreetsemaid arvutusi pärast varasuvel avalikustatavaid Euroopa Komisjoni ettepanekuid. Liiga tormakalt käitudes aga võime teha endale hoopis karuteene.

Rahablogi | Rahandusministeeriumi ajaveeb | Page 7

Joonis 3. Kuidas mõjutab NUTS statistilise klassifikaatori muutmise tsükkel Euroopa Liidu mitmeaastase eelarveperioodi kavandamise tsüklit. Allikas: Rahandusministeerium.