Andmete konverteerimise strateegia ja plaan

Piirimärgid, mis ei jää pärast katastrimõõdistamist piiri tähistama, tuleb maamõõtjal pärast katastrimõõdistamist maastikult eemaldada. Mõtle, mis ajaraamis oleks neid võimalik saavutada. Pane tähele! Katastriüksuste liitmine Katastriüksuste liitmine on mitmest naaberkatastriüksusest ühe katastriüksuse moodustamine. Maksegraafik, hinnamuutused, allahindlused jmt. Maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes maaomaniku volituse alusel taotleb katastripidajalt katastrimõõdistamise tingimused.

Iga segmendi jaoks luuakse erinev lähenemine ja positsioneerimine. Selle strateegia kulukus on suurim, kuid aitab samas ka lähemale igale segmendile, sest nende soovid erinevad.

Abimaterjalid

Leitakse küll segmendid, kelle soovid on erinevad, aga neile lähenetakse sama pakkumusega, et saada võimalikult palju kliente ilma suurt kulu erinevate kanalite ja reklaamide tarbeks.

Üks segment. Valitakse välja vaid üks turusegment, kellel keskenduda. See aitab luua ühe fookusega turunduskampaania, mille eesmärk on kindlalt sihtrühma konverteerida.

Eriti sobilik alustavale ettevõttele, et raisata vähe ressursse ning noppida esmalt nö madalad õunad.

Turundusstrateegia vs turundusplaan

Segmenteerimise strateegia baseerub turu-uuringul, et teha otsused reaalse turu seisukorra pealt. Brändi positsioneerimine See strateegia defineerib, millisena tahetakse oma brändi valitud segmentidele näidata ning millise mulje tahame kliendi jaoks kujundada.

Selle saavutamiseks tuleks vaadata konkurente ning otsustada, mis viisil seda teha — kas toote pakendi, brändi imidži, toote omaduste ning kasutusvaldkondade või kõige sellega. Põhilised viisid omad positsiooni tekitamiseks on: Kasu. Toote positsioneerimine läbi selle kasulike omaduste.

Parima kvaliteedi pakkumine vastavalt hinnaklassile.

Andmete konverteerimise strateegia ja plaan

Positsioneerimine läbi toote omaduste, mis erinevad teistest turul saadavatest toodetest. Toote eristumine läbi selle kasutusviiside.

Kuidas luua efektiivne strateegia?

Võimalik on valida mingi kategooria, kus oma toode liidriks suruda. Üks tavalisemaid strateegiaid, kus keskendutakse peamiste konkurentide tegevusele ning eristutakse neist läbi võrdluse. Funktsionaalne strateegia See strateegia koosneb mitmest osast, mida tuntakse ka kui 4 P-na. Neli elementi töötavad koos, et saavutada soovitud tulemused turunduses.

Ning nendeks on toode, hind, tarne ja reklaam. Bränd, imidž, garantii, järelteenused jmt.

Maksegraafik, hinnamuutused, allahindlused jmt. Pakendamine, hoiustamine, tellimuste haldamine, inventari haldus, müügikohad, transport jne. Sise- ja väliskommunikatsioon, meedia jne. Konkurentsikeskne See strateegia keskendub konkurentsile ning sellele, kuidas end nende suhtes positsioneerida.

Kui oled neist ülal, siis tuleb seda positsiooni hoida Kui oled all, siis tuleb oma positsiooni tugevdada Kui oled all, võib ka sinna jääda juhul, kui järgmise sammu tegemine nõuab ebamõistlikult palju ressursse, mida saaks paremini kasutada muude eesmärkide saavutamiseks.

Andmete konverteerimise strateegia ja plaan

Lojaalsus See strateegia keskendub klientide lojaalsusele, et vältida konkurentide manu sattumist. Meetmed selle saavutamiseks on hea klienditeenindus, abivalmidus, pildis püsimine, kinkide ja soodustuste pakkumine jne. Vahetatavate kinnisasjade osadest ei moodustata iseseisvaid kinnisasju. Vahetatavad kinnisasjade osad peavad olema väärtuselt sarnased, väärtuste vahe hüvitamine lepitakse kokku omanike vahel.

Riigile kuuluva kinnisasjaga osade vahetamine toimub väärtuse põhiselt. Kinnisasjade osade vahetamiseks: maaomanikud pöörduvad esmalt katastriüksuste asukohajärgsesse linna- või vallavalitsusse, et selgitada, osade võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud krundi suuruse piirang jne ; maakorralduskava allkirjastatakse maamõõtja ja maaomanike poolt digitaalselt; maakorralduskava kooskõlastatakse maa asukohajärgses linna- või vallavalitsuses; maaomanikud pöörduvad vajadusel kooskõlastuse või nõusoleku saamiseks vastava ameti poole Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet jt ; kui toimingus osalevad kinnisasjad on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, on hüpoteegi olemasolul vaja maakorraldustoimingu tegemiseks hüpoteegipidaja nõusolek, samuti on vajalik kinnistusraamatust nähtuvate teiste puudutatud isikute nõusolekud.

Toimivad kontaktandmed on vajalikud sellekset täiendavate küsimuste korral saaks maamõõtja või katastripidaja maaomanikuga ühendust võtta ning katastripidaja edastada menetlusinfot; maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimikud; piirimärgid, Andmete konverteerimise strateegia ja plaan ei jää pärast maakorraldust piiri tähistama, tuleb maamõõtjal pärast katastrimõõdistamist maastikult eemaldada.

Kandeavaldus peab sisaldama maaomanike kinnitusi, et neil puuduvad teineteise vastu rahalised nõudmised; katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta; teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse kandeavalduses näidatud elektronposti aadressile.

Turundusplaan: Luua turunduskampaania, mis jõuab valitud sihtrühmani ning keskendub oma sõnumiga just neile. Kuidas luua efektiivne strateegia? Efektiivse strateegia loomiseks on esmalt vaja aru saada, mida teevad konkurendid. Selle põhjal on võimalik mõista, kuidas eristuda.

Posti teel saadetakse teade vaid juhul, kui elektrooniliselt ei ole võimalik otsusest teavitada; avalduse muudatuste registreerimiseks kinnistusraamatus esitab maakatastripidaja. Kinnisasja piiri muutmine Kinnisasja piiri muutmine on maakorraldustoiming, mille käigus üks piirnevatest kinnisasjadest annab osa naaberkinnisasja koosseisu. Kinnisasja piiri muutmise eesmärk on eelkõige maakasutuse korrastamine lähtudes looduslikest piiridest ja valduse tegelikust ulatusest.

Kinnisasja piiri muutmisel ei moodustata naaberkinnisasja kooseisu antavast osast eraldi kinnisasja. Üle antava osa väärtus lepitakse kokku omanike vahel. Kinnisasja piiri muutmiseks: maaomanikud pöörduvad esmalt katastriüksuste asukohajärgsesse linna- või vallavalitsusse, et selgitada, piiride muutmise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud krundi suuruse piirang jne; maakorralduskava allkirjastatakse maamõõtja ja maaomanike poolt digitaalselt.

Katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks esitab maaomanik maa asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele vastavasisulise avalduse.

Toimivad kontaktandmed on vajalikud sellekset täiendavate küsimuste korral saaks maamõõtja või katastripidaja maaomanikuga ühendust võtta ning katastripidaja edastada menetlusinfot; maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimikud; piirimärgid, mis ei jää pärast maakorraldust piiri tähistama, tuleb maamõõtjal maastikult eemaldada; maamõõtja esitab kinnisasjade piiri muutmise tulemusena moodustatud katastriüksuste toimikud katastripidajale Maa-ametile koos teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega; katastripidaja määrab katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud ning edastab vastavad andmed maaomanikele; andmetega nõustumisel esitavad maaomanikud kandeavaldused katastriüksuste registreerimiseks maakatastris ja kinnistusraamatus.

Kinnisasja piiri kindlakstegemine Kinnisasja piiri kindlakstegemine on maakorraldustoiming, mille käigus teeb maamõõtja piiri asukoha kindlaks arvestades kõiki võimalikke asjaolusid. Kindlaks tehtud piir mõõdistatakse ja registreeritakse maakatastris. Kinnisasjade vahelise piiri teeb kindlaks maakorralduse läbiviija maamõõtjakui selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb.

Andmete konverteerimise strateegia ja plaan

Kinnisasja piir on vaja kindlaks teha kui: maastikul on ühes piiripunktis mitu piirimärki; on tuvastatud piirnevate katastriüksuste piiriandmete kattumine või vahe; piiriandmetes on tuvastatud mõõdistusviga; piiripunkti asukoht maastikul ei vasta mõõdistusandmetele; piirnevate katastriüksuste piiriandmed on vastuolulised; piirnevate katastriüksuste piirikirjeldused on vastuolulised; katastriüksuse piiriandmed on dokumentides kirjeldatud vastuoluliselt; katastriüksuse omaniku teadmine piiride asukohast on erinev katastris registreeritud piiride asukohast; piiriobjektiks olevat maastikuobjekti ei eksisteeri enam või selle asukoht on muutunud.

Piiri kindlakstegemisel maamõõtja: kaasab kõikide kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjade vaheline piir on vaja kindlaks teha; analüüsib kõiki varasemaid mõõdistamisandmeid, arvestab selgunud asjaolusid ja omanike seisukohti; saadab kutse piiride kindlakstegemisele asjaosalistele vähemalt kümme päeva enne piiride asukoha maastikul kindlakstegemist; selgitab asjaosalistele piiri kindlakstegemise põhjuse; teeb piiri Koige populaarsemad valikud kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel.

Kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui ka see pole võimalik, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa või määratakse piir muid asjaolusid arvestades: vajadusel kaasatakse piiride kindakstegemisse kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja ja tunnistajad; pärast piiride kindlakstegemist tähistab kindlakstehtud piiri nõuetekohaste piirimärkidega ja teeb katastrimõõdistamise; märgib piiriprotokolli piiride kindlakstegemise põhjuse, selgituse ja tulemuse, piiriprotokollile lisatakse piiride kindlakstegemise skeem.

Avalduse Andmete konverteerimise strateegia ja plaan registreerimiseks kinnistusraamatus esitab maakatastripidaja. Kinnisasja piiri kindlakstegemist ei takista see, kui maaomanik ei viibi maastikul piiride kindlakstegemise juures. Piir tehakse kindlaks ka ilma maaomaniku osavõtuta.

Kui puudutatud katastriüksuste omanikel on erinev teadmine ühisest piirist või ei saavutata omavahel kokkulepet, on piiri kindlakstegemisel määravaks maamõõtja seisukoht. Katastriüksuse piiri asukoha otsustab sellisel juhul maakatastripidaja maakorralduse läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel Piiri kindlakstegemise kulud kannavad naabrid võrdselt, kui seadusest, kohtulahendist või tehingust ei tulene teisiti Osaline ja nullmahuga mõõdistamine Tagasi üles Katastriüksuse jagamine, liitmine, katastriüksuse osade vahetamine ja piiride muutmine ilma katastrimõõdistamiseta.

Nimetatud maakorraldustoimingud ilma katastrimõõdistamiseta on võimalikud, kui maastikul ei ole vaja määrata uut piiripunkti ja puudutatud katastriüksuste alusandmed on kvaliteetsed. Näiteks jagatakse varem L-EST97 koordinaatide süsteemis mõõdistatud katastriüksust ja jagamine toimub olemasolevate piirimärkide vahel, liidetakse kahte varem L-EST97 koordinaatide süsteemis mõõdistatud katastriüksust jne.

Seejuures on oluline, et ka puudutatud katastriüksuste andmed sobiksid toimingus osalevate katastriüksuste andmetega. Ilma katastrimõõdistamiseta katastriüksuse moodustamise võimalikkuse kohta saab infot katastripidajalt.

Kohalikust omavalitsusest saab infot olemasolevate või nõutavate planeeringute ja muude kitsendavate asjaolude näiteks krundi suuruse piirang jne kohta. Kohalik omavalitsus kooskõlastab asendiplaani maakorralduskavamäärab korraldusega tekkivatele katastriüksustele koha-aadressid ja sihtotstarbed. Maaomanik esitab katastripidajale taotluse katastriüksus t e moodustamiseks ilma katastrimõõdistamiseta koos vajalike dokumentidega. Katastripidaja moodustab katastriüksuse d olemasolevate katastriandmete alusel ning määrab pindala d piiripunktide andmete alusel ja kõlvikud kõlvikukaardi andmete alusel.

Katastripidaja edastab pärast katastriüksuse piiri, pindala ja kõlvikute määramist andmed tutvumiseks maaomanikule. Andmetega nõustumisel esitab maaomanik kandeavalduse katastriüksuse registreerimiseks maakatastris koos nõusolekuga kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Otsus kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomanikule kandeavalduses näidatud elektronposti aadressile.

Katastriüksuse moodustamine osalise mõõdistamisega.

Katastrimõõdistamise teel katastriüksuse moodustamine

Olenevalt piiriandmete kvaliteedist võib katastripidaja lubada katastriüksuse osalist mõõdistamist. Täpsemast infot saab katastripidajalt. Katastriüksuse osalist mõõdistamist on katastripidaja loal võimalik kasutada katastriüksuse jagamisel, katastriüksuste liitmisel, piiride muutmisel, osade vahetamisel, kinnisasja piiri kindlakstegemisel, piirimärgi taastamisel ja katastriüksuse piiride üle mõõdistamisel.

Näiteks varem L-EST97 koordinaatide süsteemis mõõdistatud kahe katastriüksuse vahelise piiri muutmisel mõõdistatakse ainult uued paigaldatud piirimärgid.

Andmete konverteerimise strateegia ja plaan

Vajadusel pöördub maaomanik täiendava kooskõlastuse või nõusoleku saamiseks vastava ameti Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandusamet jne või kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute poole. Vajadusel kohalik omavalitsus kooskõlastab asendiplaani maakorralduskavamäärab korraldusega tekkivatele katastriüksustele koha-aadressid ja sihtotstarbed. Maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes maaomaniku volituse alusel taotleb katastripidajalt katastrimõõdistamise tingimused.

Katastripidaja väljastab katastrimõõdistamise tingimused, milles on näidatud vajalik minimaalne mõõdistusmaht.

Maaomaniku meelespea

Alati võib mõõdistada rohkem, kui kinnistu omanik seda soovib või maamõõtja peab seda vajalikuks. Maamõõtja mõõdistab vajalikud piiripunktid ja edastab andmed katastripidajale.

Katastripidaja määrab katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud ja edastab andmed maaomanikule tutvumiseks, kes andmetega nõustumisel esitab kandeavalduse katastriüksuste registreerimiseks maakatastris koos nõusolekuga kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Piirimärgi taastamine Kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise, ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada. Kui kinnisasi on eraomandis, on nõude esitamise aluseks võlaõigusseaduse sätted.

Kui kinnisasi on munitsipaal- või riigiomandis, on nõude esitamise aluseks riigivastutuse seaduse sätted RVastS § 12 ; kui piirimärgi taastamise kulude hüvitamise osas kahju tekitanud isikuga kokkulepet ei saavutata, on kahju kannatajal õigus pöörduda maakohtusse eraõiguslikud vaidlused või halduskohtusse kaebused kohaliku omavalitsuse või riigi vastu.

Piirimärgi taastamise ja kulude hüvitamise osas kokkuleppe saavutamiseks pöördu esmalt naaberkinnisasja omaniku poole. Kui kokkulepet ei saavutata, alles siis kaalu nõuete esitamist ja kohtu poole pöördumist.